Profimeeskondade eelarved kasvavad aasta-aastalt: sõitjad ja personal teenivad rohkem ning meeskonnad kulutavad üha enam tulemuse saavutamisele, reisimisele, kõrglaagritele ja igale detailile, mis aitab võita võistlusi ja koguda UCI edetabelipunkte. Portaal Cyclingnews analüüsis suuremate meeskondade numbreid, et selgitada välja, kuhu nad oma üha paisuvaid eelarveid kulutavad.
Kulude kasvu veavad eeskätt tipptasemel meeskonnad, kes ostavad end edu poole. Tour de France’i kollase särgi nimel võitlevad tiimid tegutsevad enam kui 50 miljoni euro suuruste hooajaeelarvetega.
UCI koostatud ja möödunud talvel La Gazzetta dello Sporti poolt hangitud ametlike aruannete kohaselt oli kõigi meeste WorldTouri meeskondade koondeelarve 2025. aastal 570 miljonit eurot. See on järsk tõus võrreldes 379 miljoni euroga 2021. aastal ja 499 miljoniga 2024. aastal.
World Touri meeskonna keskmine eelarve 2025. aastal oli 32 miljonit eurot (2024. aastal 28 miljonit ja 2021. aastal 20 miljonit). Mediaan oli 27 miljonit eurot, kui jätta välja UAE Team Emirates-XRG ligi 60 miljoniline eelarve ja Arkea-B&B Hotelsi umbes 17 miljoniline eelarve.
Umbes 60% meeskondade eelarvest kulub sõitjate ja personali palkadele. Ülejäänu läheb logistika ja sõidukite, treeninglaagrite, kõrglaagrite, toitumise, erivarustuse ja turunduse peale.
Tadej Pogačar on praegu edukaim rattur ja loomulikult on tal ka kõrgeim palk – tema aastateenistus on hinnanguliselt 8 miljonit eurot ning boonustega võib kogutulu ulatuda ligi 10 miljoni euroni. Igas WorldTouri meeskonnas on mitu liidrit, kes teenivad üle miljoni euro hooaja kohta; ka mõnede naissõitjate palgad on sellele tasemele lähedal.
Naiskondade eelarved on üldiselt tunduvalt väiksemad – võib-olla vaid kümnendik meeste omadest –, kuid kasvutempo on palju kiirem. See rõhutab professionaalse naiste rattaspordi kiiret arengut ja potentsiaali edasiseks eelarvete ning palkade kasvuks.
La Gazzetta dello Sporti andmete kohaselt tuleb 87% WorldTouri meeskondade tuludest otse sponsoritelt. Õnneks saavad sponsorid oma investeeringule ka vastutasu tänu meeskondade nimeõigustele ja suurepärasele nähtavusele, eriti Tour de France’il. Professionaalse rattaspordi ärimudel on habras, kuid tavaliselt ei vii see suurte võlgadeni.
Kui Cyclingnews tegi 2013. aastal ühekordse sponsoranalüüsi, arvutati, et keskmine WorldTouri meeskond teenis 2012. aastal 75 miljoni euro väärtuses meediakajastust. Team Sky teenis pärast Bradley Wigginsiga Tour de Francei võitmist koguni 465 miljonit eurot meediaväärtust, kusjuures 80% sellest tuli Tour de France’ilt.
Madis Mihkelsi tööandja EF Education-EasyPosti tegevjuht Jonathan Vaughters avaldas hiljuti Nielseni agentuuri poolt koostatud 2025. aasta andmed, mille järgi lõi meeskond WorldTouri hooajal 98 miljoni euro väärtuses meediakajastust (2024. aastal 84 miljonit). Ben Healy etapivõit ja kaks päeva kollases särgis muutsid Ameerika meeskonna hooaja keskpärasest edukaks.
Jalgrattaspordi tipptasemel peitub mitme miljoni euro suuruste eelarvete ja pealkirjadesse jõudva edu taga paljude meeskondade ellujäämisvõitlus. Spordiala sponsorikeskne mudel ja UCI edetabelipunktide jaht panevad tiimid tugeva surve alla. 18 meeskonnaga meeste WorldTouri saab jagada eelarvete kaudu ligikaudu kolmeks: rikkad saavad rikkamaks ja vaesemad jäävad vaesemaks, mistõttu on neil järjest raskem konkureerida.
Escape Collective’i andmete kohaselt moodustasid kuus rikkaimat meeskonda 2024. aastal 48% kogueelarvest, samas kui kuus vaeseimat vaid 21%. Mõned tiimid saavad tuge riiklikest investeerimisfondidest või riiklikelt sponsoritelt, teised sõltuvad täielikult eratoetajatest, mis süvendab ebavõrdsust.
On olemas nn supertiimid nagu UAE Team Emirates-XRG, Visma-Lease a Bike, Lidl-Trek, Red Bull-Bora-Hansgrohe ja Ineos Grenadiers, millega peaks 2026. aastal liituma ka Decathlon CMA CGM. Kõigi nende eelarved ületavad 2026. aastaks 40 miljonit eurot.
Teise taseme moodustavad meeskonnad nagu EF Education-EasyPost, Movistar, Alpecin-Premier Tech ja Soudal-QuickStep, kelle eelarved on umbes 30 miljonit eurot. Neile järgnevad tiimid, kes üritavad vältida WorldTourist väljalangemist – näiteks Jayco AlUla, Picnic PostNL ja Lotto Intermarché –, kelle eelarved jäävad alla 25 miljoni euro.
Viimastel aastatel on ProTeami meeskondade arv vähenenud, kuid allesjäänute eelarved on märkimisväärselt kasvanud. Tudor Pro Cycling ja Pinarello-Q36.5 on tõstnud ProTeamide taset ja kulutuste taset; 2025. aasta keskmine eelarve on ligi 10 miljonit eurot. Mõned väiksemad ProTeamid tegutsevad aga poole väiksema summaga ja sõltuvad ellujäämiseks suurtuuride vabapääsmetest. Uued UCI reeglid lubavad suurtuuridele kutsuda vaid ProTeame, kes on maailma edetabelis 30 parema seas.
Süvavaade Visma-Lease a Bike’i tuludesse ja kuludesse
Money in Sporti hiljutine raport Visma-Lease a Bike’i rahandusest avas, kust meeskond oma raha saab ja kuhu selle kulutab. Sarnaseid analüüse on Inrng blogis tehtud ka Decathloni ja Ineos Grenadiersi kohta.
Money in Sport uuris põhjalikult Visma-Lease a Bike’i haldusettevõtte 2024. aasta aruandeid. Selgus, et Yellow B Cycling kuulub nüüd ühiselt meeskonnajuhi Richard Plugge’i ja Hollandi miljardäri Robert van der Walleni omandisse. Viimane müüs oma Brand Loyalty ettevõtte ligi miljardi euro eest ja asutas seejärel L-Founders of Loyalty.
2024. aastal olid Visma-Lease a Bike’i tulud 52 miljonit eurot, kuid kahjum ulatus 6,1 miljoni euroni. Meeskonna müügiga seotud kulud lisavad järgmise kümne aasta jooksul bilanssi veel umbes 1 miljon eurot aastas.
72% kogutulust tuli sponsoritelt nagu Visma, Lease a Bike, Škoda, Cervélo, Jumbo supermarketid, SRAM ja Rabobank. Rahalistest tuludest moodustas 37,3 miljonit eurot nn puhas raha ning 9,6 miljonit eurot bartertehingud ehk mitterahaline väärtus (nt rattad ja sõidukid). 2024. aastal kanti amortisatsiooni ja kulumi arvele 4,1 miljonit eurot.
Muude tulude hulka kuulus 1,8 miljonit eurot turundusest ja fännibaasist (nt meeskonna fänninänn), 1,2 miljonit partnerlustest ja üritustest, 800 000 eurot võistlustel osalemisest, 500 000 eurot hooaja lõpus müüdud varustusest ja 500 000 eurot võistluspreemiatest.
Meeskonna tegevuskulud ulatusid 2024. aastal 58,7 miljoni euroni. Tööjõukulud olid 32,9 miljonit eurot ehk 56% kogutulust. Võistlus- ja treeninglaagritele kulus 2,6 miljonit, partnerlustele ja üritustele 1,9 miljonit, sõidukipargile 1,1 miljonit, materjalidele ja toitumisele 800 000 ning muudeks tegevuskuludeks 3,9 miljonit eurot.
Visma-Lease a Bike ei soovinud oma eelarve üksikasju kommenteerida, kuid rõhutas, et 6,1 miljoni eurone kahjum sisaldab investeeringuid ning iga-aastaseid amortisatsiooni- ja kulumikulusid. Hollandi meeskonna eelarve on küll suurem kui mõnel rivaalil, kuid nad peavad ka väga edukat järelkasvumeeskonda ja naiste WorldTouri tiimi, mis võitis 2025. aastal Paris-Roubaix’ ja Tour de France Femmes’i Pauline Ferrand-Prévot’ga.
Väidetavalt kulutavad suured meeskonnad kõrgmäestiku laagritele keskmiselt umbes 400 000 eurot aastas, kusjuures osalevad ka treenerid, spordidirektorid ja isegi meeskonna kokad. Visma-Lease a Bike on mägedes treenimise kasulikkusse juba pikka aega uskunud ning kulutas 2024. aastal selleks kuus korda rohkem. Movistaris olles kurtis Matteo Jorgenson kunagi, et enamik tema palgast kulus kõrglaagritele, dieedile ja isiklikule toetusele. Visma-Lease a Bike’is ja enamikus teistes meeskondades on need kulud nüüd osa töölepingust.
Prantsusmaal ja Belgias registreeritud meeskonnad peavad riiklike tööseaduste tõttu palkama paljud sõitjad töölepinguga, mitte füüsilisest isikust ettevõtjatena, ning maksma seetõttu rohkem makse ja sotsiaalkindlustusmakseid.
Teised meeskonnad maksavad sõitjatele ja personalile alltöövõtjatena, mistõttu maksavad nood ise vajalikud maksud. See võimaldab tiimidel pakkuda kõrgemaid brutopalku ning sõitjad säästavad makse, elades näiteks Monacos või Andorras. See süsteem tõstab küll tööjõukulusid umbes 35%, kuid tagab pensioni ja ligipääsu riiklikele hüvedele.
Jalgrattamiljonärid ja üha suuremad meeskonnad
Sõitjate ja personali palgad moodustavad loogiliselt lõviosa iga meeskonna eelarvest. Õnneks toovad edu ja suured võidud kaasa tohutu meediaväärtuse – iga 30 sõitjat loob väärtust, mis ületab oluliselt tema palgakulu.
2024. aasta andmete kohaselt kulutas UAE Team Emirates-XRG palkadele 27,3 miljonit eurot – kaugelt enim. Tadej Pogačari 8 miljoni eurone aastapalk (leping kehtib kuni 2030. aastani) teeb temast kõrgeima palgaga sõitja WorldTouris. Võrdluseks - Jonas Vingegaard teenib umbes 5 miljonit eurot aastas.
Suurtuuridel etappe võitev sprinter teenib umbes 1,5 miljonit eurot aastas, Tour de France’i tippabimees ligi miljon eurot ning vähem tuntud WorldTouri abimees vähemalt 200 000 eurot. La Gazzetta dello Sporti andmetel on keskmine töölepinguga sõitja palk 350 000 eurot, alltöövõtja oma 630 000 eurot enne pensioni- ja kindlustuskulusid.
Arvatakse, et Mads Pedersen teenib 2,3 miljonit, Wout van Aert 2,5 miljonit ja Mathieu van der Poel umbes 3,5 miljonit eurot aastas. Isaac del Toro palkamisel 2024. aastal pakkus UAE Team Emirates-XRG talle väidetavalt 2 miljonit.
Meestest teenib üle 70 sõitja rohkem kui miljon eurot aastas. Kõik UAE Team Emirates-XRG Tour de France’i koosseisu kuuluvad sõitjad on tõenäoliselt seitsmekohalise sissetulekuga. Supertiimid kulutavad palju rohkem kui nõrgemad WorldTouri rivaalid ning just see rahaline jõud koondab parimad sõitjad üha enam tippmeeskondadesse. Suured meeskonnad kulutavad umbes 60% eelarvest palkadele, väiksemad vaid 35–40%, sest püsikulud on sarnased.
Eelarvelagi – kas kaotajatele või ellujäämiseks hädavajalik?
Mõnede meeskondade eelarvete kiire kasv ületab inflatsiooni ning paneb sponsorluse piirid proovile. Ühed näevad, et uute suurte sponsorite tulek näitab spordiala head tervist, teised kardavad aina kitsenevat püramiidi, mis võib kahjustada konkurentsivõimet ja huvi WorldTouri vastu.
Mõned osapooled kutsuvad üles kehtestama palga- või eelarvelage, nagu USA spordialadel, et tugevdada konkurentsi. Teised eelistavad vabaturumajanduslikku lähenemist.
UCI kiitis põhimõtteliselt heaks eelarvelae kehtestamise meeste ja naiste WorldTouris 2026. aastaks, kuid seda ei rakendatud. UCI president David Lappartient väitis, et meeskonnad hääletasid selle vastu, soovides laiemat reformi.
"Oleme jõudnud punkti, kus kolm meeskonda domineerivad ja see ei muuda sporti põnevaks," ütles Jayco AlUla juht Brent Copeland.
Juhtiv agent Alex Carera on eelarvelae vastu, öeldes: "Eelarvelagi on kaotajatele!" Tema sõnul tuleb aidata teistel meeskondadel leida uusi suuri sponsoreid ning muuta jalgrattasport atraktiivseks tooteks. "Jalgrattasport on ilus ala, kuid peab lahendama oma probleemid. Kui kõik teevad koostööd, võime näha ka 100 miljoni euro suuruste eelarvetega meeskondi ning kõik teenivad rohkem," lõpetas Carera.
